Makemake saladused paljastatud ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Makemake pinnast.
Kunstniku nägemus Makemake pinnast. Autor/allikas: ESO/L. Calçada/Nick Risinger

Astronoomid on viimaks tähevarjutuse poolt pakutavat võimalust ära kasutades saanud lähemalt tutvuda 2005. aastal avastatud kääbus- planeedi Makemake omadustega. Vaatlused näitavad, et taevakeha on ellipilise kujuga, sellel puudub atmosfäär ja kääbusplaneedi pinna koostis varieerub sõltuvalt regioonist märkimisväärselt.


Neptuunist kaugemal asuvaid objekte on äärmiselt raske täpsemalt uurida. Isegi parimate teleskoopide lahutusvõime ei võimaldada kääbusplaneetide pinnale pilku heita. Ainus võimalus nende koostise kohta midagi teada saada, on saata sinna sond või ära kasutada juhtumeid, kus kääbusplaneedid mõnda kaugel asuvat tähte varjutavad. Polüneesia kultuuris maailma loonud jumaluse järgi nime saanud Makemake teeb seda aastas keskmiselt kolm korda, kuigi mõningatel juhtudel on kinnistäht taolisteks vaatlusteks liialt tuhm.


Tähevarjutuse ajal saab mõõta selle pikkust ja taevakeha poolt blokeeritava valguse hulka. Samuti pakub kasulikku informatsiooni ka see, kas Maani jõudva tähevalguse hulk kahaneb järsult või aeglasemalt. Viimasel juhul on taevakehal atmosfäär ja omakorda saab tuletada nii selle tiheduse ja koostise. Seekordsetel vaatlustel kasutatud kolm Euroopa Lõunaobservatooriumi teleskoopi aga tähe aeglast tuhmumist ja eredamaks muutumist ei täheldanud. Seega puudub vastupidiselt Pluutole Makemake'l mainimisväärne atmosfäär.


Lisaks sellele võib oletada, et kääbusplaneedil pole ka kuudesüsteemi, millega eelpool nimetatud eksplaneet tuntust kogunud on. Alternatiivselt jääb nende läbimõõt lihtsalt alla 200 kilomeetri. Kuna erinevate teleskoopide jaoks kestis varjutus erineva aja, saab välistada, et Makemake on ideaalse sfäärilise kujuga. Tõenäoliselt on selle läbimõõt ühes suunas umbes 5% võrra suurem kui teises – vastavalt 1500 ja 1430 kilomeetrit.


Viimaks selgitati välja taevakeha albeedo ehk kui palju sellele langevast valgusest tagasi kosmosesse peegeldub. Kuigi keskmine näitaja on Makemake puhul 0,77 – Kuu omast umbes 6,5 korda suurem – varieerub see sõltuvalt piirkonnast tunduvalt. Juhtiva hüpoteesi kohaselt külmus kääbusplaneedi atmosfäär osaliselt, mis selgitaks Make- make heledamaid piirkondi. Tumedamates regioonides on aga jäine kirme olulise vahe tekitamiseks liialt õhuke.


Seega kujutab kääbusplaneet tõenäoliselt kääbusplaneetide evolutsioonipuus Erise ja Pluuto vahelüli. Mil endisel Päikesesüsteemi välisplaneedil leidub atmosfäär, on Erisel see tervikuna külmunud. Seeläbi peegeldab viimane kosmosesse tagasi lausa 96% sellele langevast valgusest.


Töörühma uuimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.