Maakera ümber tekkis ja kadus salapärane kiirgusvöönd ({{commentsTotal}})

N.
N. Autor/allikas: Baker et al./Science
Priit Ennet

Möödunud aasta septembris tekkis Maakera ümber mõistatuslik kiirgusrõngas, mis oktoobri alguses uuesti kadus. Nii teatavad Ameerika Ühendriikide kosmoseteadlased kahe NASA teadussatelliidi tehtud vaatluste põhjal.


1958. aastast on teada, et Maakera ümbritseb pidevalt kaks kiirgusrõngast, niinimetatud Van Alleni vööndit, nüüd aga nähti esimest korda, et ajutiselt võib tekkida veel kolmaski rõngas. Rangelt võttes ei ole tegu küll rõngastega, vaid natuke keerukamate ruumiliste kujundite toroididega, mis koosnevad kiiresti tiirlevatest laetud osakestest. Tiirlema paneb neid osakesi Maa magnetväli, aga täpselt mismoodi ta seda teeb, ei olegi päris teada.


Mullu 30. augustil saatis NASA orbiidile kaks niinimetatud Van Alleni sondi, mis asusid neid kiirgusvööndeid uurima.


Suur oli teadlaste üllatus, kui kohe mõni päev pärast mõõteseadmete sisselülitamist hakkas kahe teadaoleva Van Alleni kiirgusvööndi vahele kujunema kolmas. Ja see kolmas vöönd püsis umbes kuu aega, kuni 1. oktoobril saabus avakosmosest osakeste võimas lööklaine, arvatavasti päikesetuule suurem puhang, mis keskmise kiirgusvööndi umbes tunni ajaga laiali ajas.


Dan Baker Colorado Boulderi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad nüüd septembrikuistest kosmosesündmustest ajakirjas Science , kuid lõplikku seletust kolmanda kiirgusvööndi tekkele nad anda ei oska.


Igal juhul on Maakera ümbritsevaid kiirgusrõngaid kasulik edasi uurida, sest mida paremini neid tunneme, seda rohkem on lootust ümber Maa tiirutavaid satelliite kiirguse eest paremini kaitsta.


Vaata veel:

Mystery ring of radiation briefly encircled Earth (New Scientist)




Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.