Maakera ümber tekkis ja kadus salapärane kiirgusvöönd ({{commentsTotal}})

N.
N. Autor/allikas: Baker et al./Science
Priit Ennet

Möödunud aasta septembris tekkis Maakera ümber mõistatuslik kiirgusrõngas, mis oktoobri alguses uuesti kadus. Nii teatavad Ameerika Ühendriikide kosmoseteadlased kahe NASA teadussatelliidi tehtud vaatluste põhjal.


1958. aastast on teada, et Maakera ümbritseb pidevalt kaks kiirgusrõngast, niinimetatud Van Alleni vööndit, nüüd aga nähti esimest korda, et ajutiselt võib tekkida veel kolmaski rõngas. Rangelt võttes ei ole tegu küll rõngastega, vaid natuke keerukamate ruumiliste kujundite toroididega, mis koosnevad kiiresti tiirlevatest laetud osakestest. Tiirlema paneb neid osakesi Maa magnetväli, aga täpselt mismoodi ta seda teeb, ei olegi päris teada.


Mullu 30. augustil saatis NASA orbiidile kaks niinimetatud Van Alleni sondi, mis asusid neid kiirgusvööndeid uurima.


Suur oli teadlaste üllatus, kui kohe mõni päev pärast mõõteseadmete sisselülitamist hakkas kahe teadaoleva Van Alleni kiirgusvööndi vahele kujunema kolmas. Ja see kolmas vöönd püsis umbes kuu aega, kuni 1. oktoobril saabus avakosmosest osakeste võimas lööklaine, arvatavasti päikesetuule suurem puhang, mis keskmise kiirgusvööndi umbes tunni ajaga laiali ajas.


Dan Baker Colorado Boulderi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad nüüd septembrikuistest kosmosesündmustest ajakirjas Science , kuid lõplikku seletust kolmanda kiirgusvööndi tekkele nad anda ei oska.


Igal juhul on Maakera ümbritsevaid kiirgusrõngaid kasulik edasi uurida, sest mida paremini neid tunneme, seda rohkem on lootust ümber Maa tiirutavaid satelliite kiirguse eest paremini kaitsta.


Vaata veel:

Mystery ring of radiation briefly encircled Earth (New Scientist)




Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.