Mets peab kliimasoojenemisele arvatust paremini vastu ({{commentsTotal}})

Troopilne mets.
Troopilne mets. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Priit Ennet

Troopikametsade biomass ei tarvitsegi inimtegevuse tulemusel atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside mõjul nii palju kahaneda kui seni arvatud, selgub ajakirjas Nature Geoscience kirjeldatud uurimistööst.


Briti, Ameerika, Austraalia ja Brasiilia teadlasrühm eesotsas Chris Huntingfordiga Briti Ökoloogia- ja Hüdroloogiakeskusest simuleeris arvutimudelitel kasvuhoonegaasidest tingitud kliimamuutuste arvatavat mõju Ameerika, Aafrika ja Aasia metsadele. Kahekümne kahest eri mudelist näitas metsakadu ainult üks, ja ka see ainult Ameerikas.


Mudel on muidugi alati ainult mudel ja selle tulemus sõltub sellest, kui hästi teadlased modelleeritava süsteemi komponente ja nende vahelisi seoseid tunnevad. Huntingfordi ja ta kolleegide sõnul on kõige ebakindlam koht nende uuritud mudeleis taimede füsioloogia – kuidas metsataimed õigupoolest eri olukordadele reageerivad.


Vaata veel:

Are tropical forests resilient to global warming? (PhysOrg)



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: