ESTCube-1 plasmapidur aitab kosmoseprügi vähendada ({{commentsTotal}})

EBU/ERR
EBU/ERR

Eesti esimesel satelliidil ESTCube-1 kasutatav süsteem, mida nimetatakse plasmapiduriks, aitab vähendada kosmoseprügi.


Kosmoses tiirleb üle 5500 tonni prügi – vanad satelliidid, transpordirakettide tükid, värvitükid, tahke raketikütus, astronautide poolt kosmosesse „pillatud“ asjad – kokku 21 000 suuremat objekti

Teadusajakirjanik Arko Olesk rääkis intervjuus ETV saatele „Terevisioon“, et ESTCube-1 kokkupõrke tõenäosus mõne kosmoseprügi tükiga on olemas, kuid suuremad kui kümnesentimeetrise läbimõõduga objektid on päris hästi kaardistatud ja satelliidi potentsiaalne orbiit uuritakse enne läbi. Samas on kosmiliste kiiruste puhul ohtlikud ka väikesed objektid, vahendab ERR uudisteportaal.

Olesk nentis, et kiiruse aeglustudes satub kosmoseprügi aastatega Maa atmosfääri ja põleb seal ära, kuid meenutas, et kosmoses tiirleb ka objekte, mis võivad sel viisil hävida alles umbes 150 aasta pärast.

„Tehnoloogia, mida meie ESTCube'i peal katsetatakse - selle peenikese traadikese väljakerimine, elektriliselt laadimine ning vastasmõju mõõtmine atmosfääri ioonidega [---] võib tulevikus võimaldada luua sellise piduri, mis aitab kasutuid satelliite tagasi Maa atmosfääri, allapoole tuua, et nad ära põleksid. Ja probleem on nüüd selles, et kui me tahame teha mingit universaalset süsteemi, millega saab vanu satelliite ja kosmoselaeva juppe alla tuua, siis see süsteem peaks olema kerge. See ei tohi olla liiga raske, sest muidu läheb see kõik liiga kalliks,“ rääkis Tartu observatooriumi vanemteadur, ESTCube-1 programmi juhendaja Mart Noorma.

Teadlase sõnul võib ESTCube-1-l kasutatav Soome teaduri Pekka Janhuneni leiutatud süsteem, mida nimetatakse plasmapiduriks, olla üks selline lahendus, mille võiks paigaldada igale väiksele satelliidile, et need vajadusel kiiresti Maa atmosfääri suunata.

Mart Noorma rääkis ka, et ESTCube-1 saadab pidevalt morsekoodis tervitusi, mida on vastu võtnud raadioamatöörid üle kogu maailma.

„Nende koodide alusel me võime öelda, et satelliit on tööle hakanud täpselt nii, nagu peab. Päikesepaneelid töötavad ja akud on uuesti täis laetud, nii et kõik on suurepärane,“ ütles Noorma.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.