Stressirohkel ajal hakkavad inimesed enam teadusesse uskuma
Toimetas Merle Must.
Kui varem on tõestatud,
et inimesed pöörduvad keerulises olukorras pigem jumala poole, siis näitab
Oxfordi ülikooli teadlaste uuring, et ateistid usaldavad sellisel juhul teadust.
Oxfordi ülikooli
psühholoogiateadlased palusid 52 sõudjal täita enne võistlust küsitluse, kus
nad pidid määrama oma stressitaset, usklikkust ja hindama kümmet lauset, nagu
näiteks “Teadus on olulisim osa inimkultuurist”. 48 sõudjat täitsid sama
küsimustiku treeningu ajal.
Teadlased
avastasid, et võistlejad, kelle puhul eeldati suuremat stressitaset, mis ka
küsitluse käigus tõestust leidis, hindasid oma usku teadusesse 14 protsenti
kõrgemaks kui trennitegijad. Kumbki grupp ei näidanud üles veendumust
religiooni suhtes.
Uurijad ei
vaadelnud selles käsitluses sõudjate usaldust teadustöö tulemustesse ega seda,
mida inimesed teaduse kohta arvavad. Meeskond ei mõõtnud ka ise, milline oli
sõudjate stressitase, samuti olid küsitletud ilmselt ka eelnevalt teadusliku
mõtteviisiga. Niisiis on teadlased on alustanud sarnast uurimust usklike
teadlaste peal, et näha, kuidas suhestuvad kaks mõtteviisi stressirohkes
olukorras.
Uurijate sõnul ei tähenda religiooni ja teadusesse uskumise psühholoogiliselt samasugused mõjud seda, et nende alused oleksid mingil viisil sarnased.
Uuringu juhi
Miguel Fariase sõnul võib tulemustest eelkõige järeldada, et inimene on juba
olemuslikult loodud millesegi uskuma. Ta märgib, et igasugune usk aitab
struktureerida reaalsust ja mõelda universumist kindlal tähenduslikul viisil. Tulemused
pakuvad psühholoogilist tõestust, et inimesed leiavad keerulises olukorras
lohutust omaenda kindlas mõtteviisist: konservatiivid muutuvad enam
konvervatiivsemaks ja religioossed inimesed religioossemaks.
Teises katses
jagati 60 inimest kahte gruppi, kellest üks idi kirjutama oma tunnetest, mis
neil tekivad oma surmale mõeldes, teine aga hambavalust. See on levinud
tehnika, mille korral tekitab surmale mõtlemine inimestes eksistentsiaalset
ärevust. Surmaga seonduvale mõelnud inimeste puhul selgus ka, et nad uskusid
enam teadusesse.
Niisiis väidavad
teadlased, et inimesed usuvad teadusesse enam, kui nad on sattunud ohtlikku
olukorda. Samuti usuvad nad, et teadus võib aidata ateistlikel inimestel
keerulistes tingimustes toime tulla. Doktor Fariase sõnul tuleks aga teha
järgmisi uurimusi, et tõestada, kas usk teadusesse võib vähendada inimeste
ärvust või stressitaset.
Uurimus ilmus
ajakirjas Experimental Social Psychology.
Vaata ka:
Atheists turn to
science during times of stress
‘Belief in science’ increases in stressful situations