Lihtne molekul kaitseb paljastuhnurit vähi eest
Teadlased on kindlaks teinud ühe võimaliku põhjuse, miks kõrge eluea ja mitmete teiste hämmastavate omaduste poolest tuntud maa all elavatel paljastuhnuritel vähki ei teki. Üks rakkudevahelist ruumi täitva maatriksi koostisosadest blokeerib vähirakkude jagunemise.
Paljastuhnurid on tänapäeval elavatest imetajatest ühed kummalisemad. Nende eluviis meenutab pigem ühiselulisi putukaid. Koloonias sigib vaid üks emasloom, kes valib partneriteks kuni kolm isast, mil ülejäänud täidavad toetavaid rolle. Samuti on paljastuhnurid tundetud valu ja põletuse suhtes ning suudavad hakkama saada äärmiselt hapnikuvaestes tingimustes. Samal ajal ei suuda nad näiteks oma kehatemperatuuri kontrollida. Viimaks on nende eluiga näriliste kohta äärmiselt kõrge, ulatudes 32 aastani. Sellest hoolimata pole keegi kunagi näinud, et neil isegi oma elu lõpul vähk tekiks. Laboritingimustes on seda sama võimatu esile kutsuda.
Mõni aasta tagasi üritas Rochesteri ülikooli bioloogi Andrei Seluanovi töörühm kasvatada katseklaasis paljastuhnuri fibroblaste, mis toodavad muuhulgas kollageeni ja elastiini. Mõne päeva pärast muutus aga toitelahus ebatavaliselt tihkeks. Seda analüüsides leidsid nad, et rakkude kultiveerimiseks kasutatud masinaid umbe ajav aine oli hüaluroonhape, mida toodavad pea kõik loomad. Suhkru peamiseks ülesandeks on rakkude toestamine, mõjutades samas ka naha elastsust. Lisaks sellele kontrollib see ka rakkude jagunemist.
Ent erinevalt tavalistest hüaluroonhappe molekulidest olid paljastuhnuri vasted ebatavaliselt pikad ja neid toodeti suures koguses. Selle tootmise eest vastutavat 552'st aminohappest koosnevat ketti uurides leidsid bioloogid, et tuhnur on teinud selles pelgalt kaks muudatust. Uues töö leidis Seluanovi kaastööline Vera Goburnova esmalt, et paljastuhnuri rakupopulatsiooni hüaluroonhapet hävitavat ensüümi lisades hakkavad rakud kasvama tihedamates parvedes, mis meenutasid pigem vähki haigestumise poolest tuntud hiirte rakke.
Seejärel lõid nad uues rakukultuuris hüaluroonhappe tootmise eest vastutava geeni täielikult rivist välja ja lisasid sellesse vähki põhjustava viiruse. Rakud hakkasid kontrollimatult jagunema. Need omakorda hiirte naha alla siirdades arenes nendest välja täismõõdus kasvaja. Töörühm oletab, et molekul moodustab potentsiaalsete vähirakkude ümber puurina toimiva ümbrise. Modifitseeritud hüaluroonhappe kõrge molekulaarmass annab samal ajal rakkudele märku jagunemine lõpetada.
Äärmiselt tõenäoliselt ei olnud selle tootmise eest vastutavas geenis toimunud muudatused algselt ajendatud vähikollete tekkimise pärssimiseks. Pigem aitas hüaluroonhappe poolt nahale antav kõrgem elastsus kitsastes tunnelites seda vigastamata ringi liikuda, mis kujutas otsesemat eelist. Kuigi suurema massiga hüaluroonhappe molekulid võivad olla primaarseks paljastuhnurit vähi eest kaitsvaks mehhanismiks, ei pruugi see olla ainus. Vähiga seostatud geenide uurimisel on leitud, et närilisel erinevad neist mitmed teiste selgroogsete geenivariantidest.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.