Bunostegos pidi leppima kõrbeeluga
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Paleontoloogid leiavad lehmasuuruse taimtoidulise reptiili Bunostegos'e fossiili morfoloogia uurimise ja seda tema kaasaegsetega kõrvutamise alusel, et liik oli äärmiselt tõenäoliselt teistest pareiasaurustest isoleeritud, toetades ideed, mille kohaselt laius Pangea superkontinendi keskel hiiglaslik kõrb.
Taimtoiduliste pareiasauruste kõrgaeg oli permi ajastul, ligikaudu 252-298 miljonit aastat tagasi. Märgatav osa kuni lehmasuurusteks kasvavatest reptiilidest on tuntud oma kolpade poolest, mida katsid luised uksenuppudele sarnanevad moodustised. Mitte ühelgi pareiasaurusel polnud need niivõrd suured kui Bunostegos'el, mis viis paleontoloogid oletuseni, et tegu oli evolutsioonilises mõistes kõige kaugemale arenenud liigiga.
Washingtoni ülikoolis resideeriva Linda Tsuji töörühma poolt läbiviidud uus analüüs lükkab hüpoteesi aga ümber. Hiljuti leitud äärmiselt hästi säilinud jäänused võimaldasid vaatluse alla võtta ka mitmed teised klaadile iseloomulikud tunnused. Nii selgus, et näiteksBunostegos'e hammaste kuju ja arv on iseloomulik varem elanud reptiilidele, mil teiste pareiasauruste seas taolisi iidsemaid jooni enam kohatud ei ole. Seega on tõenäoline, et liik lõi teistest lahku varem, kui arvatud ja arenes miljoneid aastaid neist sõltumatult. Sealhulgas oli sõltumatu koljut katvate nuppude teke.
Permi ajastul oli kõik kontinendid triivi käigus moodustanud Pangea superkontinendi. Seeläbi pidid isolatsiooni looma ainuüksi keskkonnatingimused.ja maastik. Eelnevad tööd on vihjanud, et Kesk- ja Põhja-Aafrika alad olid permi ajastul äärmiselt kuivad ning asusid Pangea keskosa lähistel. Pikaajalisele eraldatusele muust maailmast on vihjanud ka teiste liikide fossiilid. Seeläbi pidi kõrb olema piisavalt ulatuslik ja eluvaenulik, et takistada nii sinna suletud oaaside lähistel elavate selgroogsete väljarännet, kui ka sellest väljaspool asuvate olenditel järkjärguliselt oma asuala laiendamist.
Töö vihjab, et permi ajastu ökosüsteem võis olla mitmekesisem, kui seni oletatud on. Nii või teisiti tegi sellele kõigele lõpu ajastu lõpus toimunud väljasuremislaine, mille põhjuseid veel täielikult ei mõisteta. Hinnanguliselt hävis selle käigus 83% kõikidest liikidest. Mõne hüpoteesi kohaselt on aga tänapäeval elavad kilpkonnad pareiasauruste kauged järeltulijad.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology.