Van Alleni vöönd käitub osakestekiirendina ({{commentsTotal}})

Geoff Reeves/Los Alamose rahvuslik laboratoorium
Geoff Reeves/Los Alamose rahvuslik laboratoorium

Van Alleni kaksiksatelliitidega tehtud vaatlused näitavad, et Maad ümbritsevates kiirgusvööndites leiduvaid ülienergeetilisi osakesi kiirendatakse valguse kiirusele lähedaste kiirusteni vööndites endis, misläbi ei käitu need pelgalt avakosmosest pärinevate osakeste lõksuna, nagu varased vaatlused oletada lubasid.


Esimesed kosmosesse saadetud satelliidid ei täitnud vaid propaganda eesmärke. Nii leiti USA esimese satelliidi Explorer-1 kogutud andmete põhjal, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid, milles leiduvate osakeste kantavast energiast piisas pardal olnud Geigeri loenduri pimestamiseks. Toona populaarse hüpoteesi kohaselt püsivad need pikka aega muutumatuna, misläbi on osakestel külluses aega selleks piisavalt energiat koguda. Ent kümnendite vältel tehtud vaatlused maalisid vöönditest märksa dünaamilisema pildi. Ulatuslikud muutused toimuvad pigem sekundite ja tundide jooksul.


Sõelale jäi kaks hüpoteesi. Esimesel juhul kiirendatakse nõrgema magnetväljaga piirkondadest pärinevaid osakesi, mille liikumiskiirus Maa tugevama magnetvälja mõjusfääri sattudes kasvab. Teisel juhul kiirendatakse Van Alleni vööndite sisemuses madala energiaga juba seal leiduvaid elektrone. Mehhanismi välja selgitamine on oluline, kuna vööndid võivad rikkuda kõrgemal tiirlevate satelliitide elektroonikat. Tuhande kilomeetri kõrgusel alguse saavad vööndid ulatuvad maapinnast kuni 60 tuhande kilomeetri kaugusele.


Paraku polnud teadlaste käsutuses olnud satelliitide lahutusvõime mehhanismide vahel vahet tegemiseks piisav. Olukorrale pakkusid lahendust spetsiaalselt üles lennutatud Van Alleni kaksiksatelliidid, mis regulaarselt vööndeid kahel erineval kõrgusel läbivad. Lisaks võimaldavad need registreerida väga erineva energiaga osakesi. Eelmisel aastal täheldas Geoffrey Reeves'i töörühm elektronide tiheduses päikesekrooni massipurske järel poole päeva vältel ajutist kiiret kasvu.


Kui tõele oleks vastanud esimene hüpotees, oleks pidanud elektronide energia esmalt uute osakeste mõjul kasvama Maast kaugemal. Ent selle asemel algasid muutused vööndite keskmes, kus kõrgema energiaga osakesed aja jooksul väljapoole liikuma hakkasid.


Juhul kui vööndi elektromagnetlainete sagedus on vastavuses sagedusega, millega elektronid kohaliku magnetvälja ümber liiguvad, annavad esimesed osakestele lisaenergiat, mis nende kiirust omakorda kasvatab. Kiirendusprotsessi universaalsuse tõttu spekuleerib töörühm, et sama võib juhtuda ka Saturni ja Jupiteri ümbritsevates kiirgusvööndites.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.