Van Alleni vöönd käitub osakestekiirendina ({{commentsTotal}})

Geoff Reeves/Los Alamose rahvuslik laboratoorium
Geoff Reeves/Los Alamose rahvuslik laboratoorium

Van Alleni kaksiksatelliitidega tehtud vaatlused näitavad, et Maad ümbritsevates kiirgusvööndites leiduvaid ülienergeetilisi osakesi kiirendatakse valguse kiirusele lähedaste kiirusteni vööndites endis, misläbi ei käitu need pelgalt avakosmosest pärinevate osakeste lõksuna, nagu varased vaatlused oletada lubasid.


Esimesed kosmosesse saadetud satelliidid ei täitnud vaid propaganda eesmärke. Nii leiti USA esimese satelliidi Explorer-1 kogutud andmete põhjal, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid, milles leiduvate osakeste kantavast energiast piisas pardal olnud Geigeri loenduri pimestamiseks. Toona populaarse hüpoteesi kohaselt püsivad need pikka aega muutumatuna, misläbi on osakestel külluses aega selleks piisavalt energiat koguda. Ent kümnendite vältel tehtud vaatlused maalisid vöönditest märksa dünaamilisema pildi. Ulatuslikud muutused toimuvad pigem sekundite ja tundide jooksul.


Sõelale jäi kaks hüpoteesi. Esimesel juhul kiirendatakse nõrgema magnetväljaga piirkondadest pärinevaid osakesi, mille liikumiskiirus Maa tugevama magnetvälja mõjusfääri sattudes kasvab. Teisel juhul kiirendatakse Van Alleni vööndite sisemuses madala energiaga juba seal leiduvaid elektrone. Mehhanismi välja selgitamine on oluline, kuna vööndid võivad rikkuda kõrgemal tiirlevate satelliitide elektroonikat. Tuhande kilomeetri kõrgusel alguse saavad vööndid ulatuvad maapinnast kuni 60 tuhande kilomeetri kaugusele.


Paraku polnud teadlaste käsutuses olnud satelliitide lahutusvõime mehhanismide vahel vahet tegemiseks piisav. Olukorrale pakkusid lahendust spetsiaalselt üles lennutatud Van Alleni kaksiksatelliidid, mis regulaarselt vööndeid kahel erineval kõrgusel läbivad. Lisaks võimaldavad need registreerida väga erineva energiaga osakesi. Eelmisel aastal täheldas Geoffrey Reeves'i töörühm elektronide tiheduses päikesekrooni massipurske järel poole päeva vältel ajutist kiiret kasvu.


Kui tõele oleks vastanud esimene hüpotees, oleks pidanud elektronide energia esmalt uute osakeste mõjul kasvama Maast kaugemal. Ent selle asemel algasid muutused vööndite keskmes, kus kõrgema energiaga osakesed aja jooksul väljapoole liikuma hakkasid.


Juhul kui vööndi elektromagnetlainete sagedus on vastavuses sagedusega, millega elektronid kohaliku magnetvälja ümber liiguvad, annavad esimesed osakestele lisaenergiat, mis nende kiirust omakorda kasvatab. Kiirendusprotsessi universaalsuse tõttu spekuleerib töörühm, et sama võib juhtuda ka Saturni ja Jupiteri ümbritsevates kiirgusvööndites.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: