Van Alleni vöönd käitub osakestekiirendina ({{commentsTotal}})

Geoff Reeves/Los Alamose rahvuslik laboratoorium
Geoff Reeves/Los Alamose rahvuslik laboratoorium

Van Alleni kaksiksatelliitidega tehtud vaatlused näitavad, et Maad ümbritsevates kiirgusvööndites leiduvaid ülienergeetilisi osakesi kiirendatakse valguse kiirusele lähedaste kiirusteni vööndites endis, misläbi ei käitu need pelgalt avakosmosest pärinevate osakeste lõksuna, nagu varased vaatlused oletada lubasid.


Esimesed kosmosesse saadetud satelliidid ei täitnud vaid propaganda eesmärke. Nii leiti USA esimese satelliidi Explorer-1 kogutud andmete põhjal, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid, milles leiduvate osakeste kantavast energiast piisas pardal olnud Geigeri loenduri pimestamiseks. Toona populaarse hüpoteesi kohaselt püsivad need pikka aega muutumatuna, misläbi on osakestel külluses aega selleks piisavalt energiat koguda. Ent kümnendite vältel tehtud vaatlused maalisid vöönditest märksa dünaamilisema pildi. Ulatuslikud muutused toimuvad pigem sekundite ja tundide jooksul.


Sõelale jäi kaks hüpoteesi. Esimesel juhul kiirendatakse nõrgema magnetväljaga piirkondadest pärinevaid osakesi, mille liikumiskiirus Maa tugevama magnetvälja mõjusfääri sattudes kasvab. Teisel juhul kiirendatakse Van Alleni vööndite sisemuses madala energiaga juba seal leiduvaid elektrone. Mehhanismi välja selgitamine on oluline, kuna vööndid võivad rikkuda kõrgemal tiirlevate satelliitide elektroonikat. Tuhande kilomeetri kõrgusel alguse saavad vööndid ulatuvad maapinnast kuni 60 tuhande kilomeetri kaugusele.


Paraku polnud teadlaste käsutuses olnud satelliitide lahutusvõime mehhanismide vahel vahet tegemiseks piisav. Olukorrale pakkusid lahendust spetsiaalselt üles lennutatud Van Alleni kaksiksatelliidid, mis regulaarselt vööndeid kahel erineval kõrgusel läbivad. Lisaks võimaldavad need registreerida väga erineva energiaga osakesi. Eelmisel aastal täheldas Geoffrey Reeves'i töörühm elektronide tiheduses päikesekrooni massipurske järel poole päeva vältel ajutist kiiret kasvu.


Kui tõele oleks vastanud esimene hüpotees, oleks pidanud elektronide energia esmalt uute osakeste mõjul kasvama Maast kaugemal. Ent selle asemel algasid muutused vööndite keskmes, kus kõrgema energiaga osakesed aja jooksul väljapoole liikuma hakkasid.


Juhul kui vööndi elektromagnetlainete sagedus on vastavuses sagedusega, millega elektronid kohaliku magnetvälja ümber liiguvad, annavad esimesed osakestele lisaenergiat, mis nende kiirust omakorda kasvatab. Kiirendusprotsessi universaalsuse tõttu spekuleerib töörühm, et sama võib juhtuda ka Saturni ja Jupiteri ümbritsevates kiirgusvööndites.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.