Uus viis südameatakkide ravimiseks võib päästa tuhandeid elusid ({{commentsTotal}})

Angioplastika arteri avamiseks. Autor: Wikimedia Commons.
Toimetas Merle Must.
Ühendkuningriikide kardioloogide hinnangul saaks uue südameatakkide ravimisviisiga, kus puhastatakse kõik ahenenud arterid, mitte vaid üks täielikult ummistunud veresoon, päästa tuhandeid elusid.

Igal aastal tehakse Ühendkuningriikides umbes 25 000 südameataki saanud inimesele angioplastika ehk ahenenud arterit avav operatsioon. Sellega viiakse arterisse selle avamiseks peenike toru ja taastatakse verevool. 

Kuigi vereklomp võib olla ummistanud vaid ühe veresoone, on tavaline, et teisedki on ahenenud. Praegu soovitatakse kirurgidel tegeleda vaid ataki põhjustanud arteriga, kus on verevool täielikult blokeeritud.

Kardioloog Keith Oldroydi sõnul arvatakse, et ühe arteri avamise ajal pole teise ja kolmanda ravimine enam ohutu. Ta märkis, et mõnikord tuleb patsient juba paari nädala pärast haiglasse ravi jätkamiseks tagasi, seega tuleks see nõue üle vaadata.

Käesolevas uuringus osales 465 patsienti viiest Briti kliinikust. Pooltel neist puhastati kõik ahenenud arterid, ülejäänusid raviti harilikul viisil. Teadlased avastasid, et uus tehnoloogia vähendas nii suremust kui ka järgmise südameataki ohtu või ka tüsistusi. Tulemused olid uurijate jaoks niivõrd olulised, et teadustöö õnnestus lõpetada enne algselt plaanitud aega.

Kõikide kitsenenud arterite avamine pikendas operatsiooniaega keskmiselt 20 minuti võrra. 
Glasgow ülikooli professori Colin Berry sõnul on võimalik uut ravimeetodit üsna lihtsalt ka patsientidel rakendada.

Teadlaste meelest tuleb sellest uuringust lähtudes jätkata võimalikult kiiresti suuremate ja laiaulatuslikumate teadustöödega. Berry sõnul on see vajalik, et käsitleda ravi täpset kulgu ja kulu. 
Siiski usub ta, et kuna ravi abil on võimalik vähendada järgmiste südameatakkide ohtu, siis on see abiks nii inimeste tervise hoidmisel kui ka ravikuludelt säästmisel.

Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes New England Journal of Medicine

Loe veel:


Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.