Titanilt võib plastikut leida ({{commentsTotal}})

Suur pommitamine tekitas Titanile Maast seitse korda tihedama atmosfääri.
Suur pommitamine tekitas Titanile Maast seitse korda tihedama atmosfääri. Autor/allikas: NASA/JPL.

Saturni ning selle kuudesüsteemi uuriva Cassini satelliidiga tehtud vaatlused näitava, et gaasihiiu suurima kuu Titani pinnal leidub propüleeni. Maal tihti plastikusegudes kasutust leidvat süsivesinikku on sellelt otsitud juba kümneid aastaid.


Titanil on Päikesesüsteemi planeedikaaslaste seas unikaalne koht. Selle pinnal võib kohata isegi järvi ning atmosfääris täheldada aastaaegade vaheldumist. Ent erinevalt Maa järvedest on need täidetud vedelas olekus etaani ja metaaniga, mil taevast sajab sarnaselt süsivesinikke. Jäine temperatuur ei ole seeläbi astrobioloogidel takistanud hellitamast lootusi, et tingimused võivad olla sobilikud eksootiliste eluvormide tekkeks.


Kuu atmosfäärist andis esimese aimduse sellest 1980. aastal mööda lennanud sond Voyager-1, mis toona tänasest tunduvalt paremas seisus oli. Tehtud vaatlused näitasid selgelt, et sellel leidub rohkesti erinevaid ühte ja kahte süsiniku aatomit sisaldavaid orgaanilisi ühendeid. Kolme süsiniku perekonnast kohati vaid raskeimat – propaani. Järgnevate missioonide käigus leiti küll ka teisi kergemaid ühendeid, kuid vahepealne, propüleeniks kutsutav süsivesinik oli endiselt puudu.


Maal on see peamiselt tuntud fossiilkütuste töötlemise kõrvalproduktina. Keemikud liidavad selle üksikuid molekule polüpropüleeniks, misläbi lõpetavad need näiteks auto põrkerauas või toidukarbi seintes. Samuti tekib see teatud puuliikide sisemuses. Ühendi olemasolu suudeti Titanil viimaks kindlaks teha tänu Cassini CIRS'iks kutsutavale instrumendile, mis kasutab vaatlusteks infrapunavalgust.


Seega on Titan lisaks Maale ka ainus Päikesesüsteemi keha, millelt plastiku koostisosi leida võib. Signaali täheldamine vihjab samas, et teadlastel on lootust leida ka veel teisi eksootiliseimad süsinikuühendeid.


Uurimusega on võimalik tutvuda keskkonna Arxiv.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.