Titanilt võib plastikut leida ({{commentsTotal}})

Suur pommitamine tekitas Titanile Maast seitse korda tihedama atmosfääri.
Suur pommitamine tekitas Titanile Maast seitse korda tihedama atmosfääri. Autor/allikas: NASA/JPL.

Saturni ning selle kuudesüsteemi uuriva Cassini satelliidiga tehtud vaatlused näitava, et gaasihiiu suurima kuu Titani pinnal leidub propüleeni. Maal tihti plastikusegudes kasutust leidvat süsivesinikku on sellelt otsitud juba kümneid aastaid.


Titanil on Päikesesüsteemi planeedikaaslaste seas unikaalne koht. Selle pinnal võib kohata isegi järvi ning atmosfääris täheldada aastaaegade vaheldumist. Ent erinevalt Maa järvedest on need täidetud vedelas olekus etaani ja metaaniga, mil taevast sajab sarnaselt süsivesinikke. Jäine temperatuur ei ole seeläbi astrobioloogidel takistanud hellitamast lootusi, et tingimused võivad olla sobilikud eksootiliste eluvormide tekkeks.


Kuu atmosfäärist andis esimese aimduse sellest 1980. aastal mööda lennanud sond Voyager-1, mis toona tänasest tunduvalt paremas seisus oli. Tehtud vaatlused näitasid selgelt, et sellel leidub rohkesti erinevaid ühte ja kahte süsiniku aatomit sisaldavaid orgaanilisi ühendeid. Kolme süsiniku perekonnast kohati vaid raskeimat – propaani. Järgnevate missioonide käigus leiti küll ka teisi kergemaid ühendeid, kuid vahepealne, propüleeniks kutsutav süsivesinik oli endiselt puudu.


Maal on see peamiselt tuntud fossiilkütuste töötlemise kõrvalproduktina. Keemikud liidavad selle üksikuid molekule polüpropüleeniks, misläbi lõpetavad need näiteks auto põrkerauas või toidukarbi seintes. Samuti tekib see teatud puuliikide sisemuses. Ühendi olemasolu suudeti Titanil viimaks kindlaks teha tänu Cassini CIRS'iks kutsutavale instrumendile, mis kasutab vaatlusteks infrapunavalgust.


Seega on Titan lisaks Maale ka ainus Päikesesüsteemi keha, millelt plastiku koostisosi leida võib. Signaali täheldamine vihjab samas, et teadlastel on lootust leida ka veel teisi eksootiliseimad süsinikuühendeid.


Uurimusega on võimalik tutvuda keskkonna Arxiv.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: